Kreeka, Corfu saar ning toit 5/5 (4)

29. juuli 2018 0 By Leily Semjonova

Alustama peaksin vist lennuki toidust mis ei olnud suurem asi nagu arvata võiski aga esimese nälja sai kustutatud. Aga mida meile siis täpsemalt pakuti ?

Makaronid paprika ja maisiga– need olid täiesti magedad aga niipalju kui ma aru saanud olen siis lennukis pakutava kohta on see igati okey.

Kukkel või ning singi/juustuga– selle üle ei saanud kurta, maitses ikka nagu tavaline võisai.

Banaani lehe sisse mässitud sojaoad ehk siis Tempeh– nii jälgi maitsega, et ma ei suutnud seda süüa. Minu jaoks maitses nagu oleksin märga tubakat närinud.

Digestive küpsis šokolaadiga– hea amps kohvi kõrvale kuna kohv ise oli meeletult kange. Kohvi koos veini ja mahlade ning veega pakuti kolme tunni jooksul täpselt niipalju kui Sa ära juua jõudsid.

 

 

Esimesel õhtul einestasime hotelli restoranis mis asub Benitsese linnas ja kannab nime Pitsounis.

 

 

Teenindajaks oli keskealine proua kelle kohta hiljem teada saime, et pärit on ta hoopis Ukrainast. Iseloomult oli ta väga abivalmis ja seltskondlik. Rääkis suurepäraselt nii vene kui inglise keelt, oskas rääkida kõikide toitude kohta mis menüüs kirjas olid ning üleüldse jättis ta endast väga hea mulje.

Tellisime hiidkrevette küüslaugu kastme ja kartulitega ning õlles hautatud sealiha mida  oli eelnevalt küpsetatud madalal temperatuuril 6-8 tundi.

Esmalt toodi lauda leib ja joogid nagu ikka. Kreeklastel pole päris musta leiba nagu põhjamaades, pigem meenutab see nii maitselt kui välimuselt sepikut. Saarel on pagaritooted väga kallid kuna seal ei kasvatata nisu ja see tuleb mujalt sisse tuua. Seega võid poes pätsi saia eest täiesti vabalt maksta üle kahe euro.

 

 

Toidud valmisid üllatavalt kiiretsi kuna köögis nägin askeldamas vaid kahte kokka.

Hiidkrevetid olid tõsiselt head, kartuliteks olid friikartulid mille kohta menüüs otsest viidet polnud..kirjas olid kartulid . Mina kui mereandide armastaja nautisin oma sööki isuga ja mu kaaslane kes krevette ja mereande ei armasta sõi ning kiitis neid samuti.

 

 

Mulle ei maitse väga liha, veelvähem sealiha aga see lausa sulas suus. Portsjon oli nii suur, et me ei jõudnud seda ära süüa. Hiljem peakokk mainis, et see liha tükk ongi tegelikult sööjale challenge.

 

 

Järgmisel päeval sõitsime mägedesse ja leidsime eest koha nimega Golden View. Uskuge, see koht oli tõesti igati oma nime vääriline.

Muidugi ei saanud me proovimata jätta selset Baklavat mis tegelikult on hoopis Türgi magustoit. Maitses see hoopis paremini kui need mis ma seni Eestis proovinud olen. Polnud ta seekord nii lääge ja magus.

 

 

 

 

 

Veel käisime söömas Corfu vanalinnas restoranis nimega  Antranik.

 

 

 

Ka selles restoranis oli imeline vaade ja suurepärane teenindus kuigi meie teenindaja kandis jube vänge lõhnaga parfüümi mis mul pea kergelt valutama ajas.

 

 

 

 

Teenindus ja toidu serveering olid siin juba oluliselt uhkemad kui meie hotelli restoranis. Sellest ka oluliselt kallim hind. Toitu tuli oodata päris kaua ning mingil hetkel oli mu kannatus juba katkemas.

 

 

 

Toiduga me selles kohas absoluutselt rahule ei jäänud. Tellisime mereanni risoto ja burgeri juustuga. Risoto oli väga kuiv ning niretas õlist. Kõige naljakam oli see, et polnud kasutatud ka õiget risoto riisi..tundus täiesti tavaline pikateraline riis. Burger olin lihtsalt kaks kotletti juustuga, ilma saiata. Makstes risoto eest 13.50 ja burgeri eest 9,50 oleksin oodanud midagi enamat. Ainus asi millega ma rahule jäin oli maitsevõi ja küüslauguga kuumad saiad.

Magustoitu enam tellida ei tahtnud, maksime arve ja lahkusime.

 

 

 

Meie hotelli juurest umbes 10-ne minutise jalutuskäigu kaugusel oli väike armas pizzarestoaran. Kus oli päris ehtne pizzaahi ja kliendid said jälgida toidu valmimist. Tegemist tundus olevat pere restoraniga nagu Kreekas kombeks on.

 

 

Imelik on vaadata, et võrreldes Eestiga tehakse igalpool täiesti vabalt suitsu. Isegi kokk kes toitu valmistas tegi iga pizza vahele suitsu. Teenindus oli jälle tasemel ja toit väga maitsev. Pizzal oli ohtralt katet ja mõnusalt palju juustu.

 

 

Kuna hotelli restoranis tundus kõige parem toit kus on hinna ja kvaliteedi suhe igati paigas otsustasime edaspidi seal süüa. Seega proovisime veel hautatud veiseliha kuhu kõrvale pakuti jälle friikartuleid-tegelikult olid need peaaegu iga toidu kõrval.

 

 

 

Ja Corfu traditsioonilise retsepti järgi valmistatud lesta mis oli tomatikastmes ning kohalike oliividega. Mina kes ma väga oliive ei armasta jälle vaimustusin. Kala oli nii hõrk ja pehme, et lausa lagunes..maitsekooslused täiuslikud. Ka minu toidu kõrvale pakuti jälle friikartuleid.

 

 

Mingiks hetkeks olime hotelli personali ja peakoka endaga juba nii sõbraks saanud, et istusime koos nendega lauda einetama ning peakokk jutustas kuidas erinevad toidud valminud on.  Saime veel teada, et pärit on ta Itaaliast aga on elanud ka Pariisis ja Saksamaal. Eesti kohta arvas ta, et talle võiks siin isegi meeldida kuna ta armastab jubedalt lund.

 

 

Ülemisel pildiv valmistab peakokk hakkliha segu millest valmistatud kotletti me ka hiljem proovisime. Täidetud oli see juustuga. Kõrvale pakuti seekord riisi mis maitses nagu meie vana hea plohv ning küüslaugukastet. Eelroana tellisin grillitud kaheksajala kapsa salatiga mis maitses nagu värske hapukapsas ning kõrval külm kaste.

 

 

 

 

Proovisin ka Kreeka kohalikke limonaade mis olid gaasivabad ning kuuma ilmaga maitsesid suurepäraselt.

 

 

 

Kokkuvõtteks võin öelda, et jäin toitude ja teenindusega rahule. Hotelli personal sai nii armsaks, et plaanin kindlasti millalgi tagasi minna. Ning head toitu ei pea otsima kallist restoranist.

 

 

 

 

 

 

Palun hinda seda